Märtsikuu ja emakeel on Häädemeeste koolis ikka traditsiooniliselt kokku kuulunud. Selgi aastal jagus emakeelega seotud sündmusi tervesse nädalasse.
Üritused olid kavandatud nii, et kaasati kõik õpilased esimesest kaheteistkümnenda klassini. Esmaspäeval proovisid nooremad lapsed raamatukogus vanasõnu kokku sobitada. Vanemad ja kogenumad said pead murda emakeeleõpetajate koostanud loovkirjutamisülesannetega. 8. ja 9. klassi õppurid omandasid väitlemiskogemusi, arutledes näiteks teemadel „Kas peab lugema raamatuid?“ ja „Kas Häädemeestel jagub noortele piisavalt tegevust?“. 5. ja 6. klassi tublimad nuputasid olümpiaadiülesannete kallal.
- märts, emakeelepäev, algas päevakohase sissejuhatuse ja temaatilise luuletuse esitamisega kooliraadios. Seejärel kuulasid algklasside lapsed Karl Martin Sinijärve tekstiga etluskava „Emakeel, maakeel“, mille oli ette valmistanud 4. klass. Saadi teada, kust on meie keel sõnu juurde saanud, et „eesti keelt on uueks loonud iga külalise keel“. Gümnaasiumiõpilased esitasid „trepiluulet“, valikus oli nii klassikat (Gustav Suits) kui tänapäevaseid luuletajaid – Doris Kareva, Eda Ahi, Jürgen Rooste jt.
Nõudlikum töö kõigi õpilaste jaoks oli siiski ühe köitva loo kirjapanek, mis tutvustab huvitavalt kodukoha pärandkultuuri. Õnnestunumad kirjutised on plaanis vormida kogumikuks. Samuti on tore võimalus osa võtta päranditegijate konkursist, kus lugusid hindab Muinsuskaitseamet.
Emakeelenädalaga tõdesime, et igale lapsele on kaunim ja kallim tema emakeel. Hoidkem seda, kõneldes iga päev ilusat ja vigadeta eesti keelt!
Merike Pruul