Häädemeeste Keskkooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

Hindamisjuhendi koostamise aluseks on:
1) Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 89 lg 8 (vastu võetud 09.06.2010);
2) Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava;
3) Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava.

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala
Hindamisjuhendiga sätestatakse Häädemeeste Keskkoolis põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, hinnete ja hinnangute alusel õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

§ 2 Hindamise alused
(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
(2) Õpilaste hindamise korraga sätestatakse põhiharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
(3) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest. Hindamise erisused on õppeaineti välja toodud ainekavades.
(4) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
(5) Kui õpilasele on koostatud vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
(6) Oskusainete (muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus ja kehaline kasvatus) hindamisel arvestatakse õpilase individuaalsust.

§ 3. Hindamise eesmärgid
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on :
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli
kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 4. Kujundav hindamine
(1) Kujundav hindamine toimub õppe kestel ja selle käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
(2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
(3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
(4) Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(5) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
(6) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.
(7) Kujundavat hindamist kajastatakse e-kooli kaudu.

§ 5. Hindamisest teavitamine
(1) Hinded kantakse e-kooli klassipäevikusse.
(2) Õpitulemuste hindamise põhimõtteid tutvustab õpilastele klassi- ja aineõpetaja õppeaasta, trimestri ja/või ainekursuse algul.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab klassijuhataja õpilastele õppeaasta algul.
(4) Õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete ja hinnangute kohta aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele.
(5) Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde ja nendega võrdsustatud arvestuslike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Arvestuslike tööde graafikut peetakse e-koolis.
(6) Aineõpetajad ja klassijuhatajad teavitavad õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldamisest koolis ning õpilasele pandud hinnetest või antud hinnangutest:
1) nende pöördumisel teabe saamiseks;
2) ainetundides;
3) klassijuhatajatundides;
4) klassitunnistuse kaudu;
5) e-kooli kasutamisvõimaluse puudumisel hinnete lehtede kaudu üks kord trimestris;
6) arenguvestlustel;
7) klassi lastevanemate koosolekutel.

§ 6. Hinde ja hinnangu vaidlustamine (ja vaidlusküsimuste lahendamine)
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus mitterahuldavaid arvestuslikke hindeid ja hinnanguid vaidlustada kolme päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.
(2) Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamuste ja vaidlusküsimuste lahendamiseks pöördub õpilane või lapsevanem esmalt aineõpetaja ja siis klassijuhataja poole.
(3) Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
(4) Vaidlusküsimuse püsimajäämisel võib õpilane või tema seaduslik esindaja kolme tööpäeva jooksul esitada kirjalikult kooli direktorile vastava taotluse koos põhjendustega.
(5) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest kirjalikult lõikes 4 nimetatud taotluse
esitajat viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

II peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 7. Teadmiste ja oskuste hindamine
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, kusjuures õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.
(2) Trimestri või kursuse algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Kontrolltöö kuupäev täpsustatakse vähemalt üks nädal enne töö toimumist ja märgitakse e-kooli kontrolltööde graafikusse.
(3) Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
(4) Teadmiste ja oskuste hindamine jaguneb:
1) õpiprotsessi hindamine, e-kooli klassipäevikus ainetunni hinne või sõnaline hinnang;
2) arvestuslik hindamine, e-kooli klassipäevikus kontrolltöö, arvestusliku töö hinne.
(5) I klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.
(6) I klassi 3. trimestril kasutatakse kokkuvõtval õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii numbrilist hindamist kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.
(7) II klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii numbrilist hindamist kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.
(8) III – IX klassis hinnatakse õpilaste teadmiste ja oskuste omandatust kokkuvõtva numbrilise hindena, v.a ainetes, kus kasutatakse mitteeristavat hindamist. Kokkuvõttev trimestri- ja aastahinne kantakse klassitunnistusele. Tunnistusele kantakse ka käitumise ja hoolsuse hinne.
(9) 2. – 5. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kehalises kasvatuses, rütmikas, muusikas, kunstis, tööõpetuses, tehnoloogiaõpetuses, inimeseõpetuses, folklooris, võõrkeele vestluskursusel, liiklusõpetuses, kodukoha looduses ja kultuuris, informaatikas ja kodukoha ajaloos mitteeristavat hindamist. Mitteeristavat hindamist kasutatakse ka 7. klassis ettevõtluses.
(10) Õpilasele, kes on vabastatud kehalise kasvatuse tundidest tervislikel põhjustel, koostatakse individuaalne õppekava, mille alusel saab õpilane täita teoreetilisi (testid, referaadid, esitlused jms) õppeülesandeid.

(11) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilaste teadmiste ja oskuste omandatust. Kursusehinne ja kooliastme hinne kantakse tunnistusele.

(12) Eriolukorra tõttu riigis võib hinnata õpilaste sooritatud õppeülesandeid perioodil 16. märts kuni 9. juuni 2020 mitteeristavalt – Arvestatud (A), Mittearvestatud (MA) süsteemis.

§ 8. Hindamine viiepallisüsteemis
(1) Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tal tekiks olulisi raskusi õppimise või toimetulekuga elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

(4) Eriolukorra tõttu riigis võib hinnata õpilaste sooritatud õppeülesandeid perioodil 16. märts kuni 9. juuni 2020 mitteeristavalt – Arvestatud (A), Mittearvestatud (MA) süsteemis.

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
(2) Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike ja suuliste vastuste hindamisel ning ülesannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti.
1) Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
2) Hindega „4” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
3) Hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50–74%, maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
4) Hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.
5) Hindega „1” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 0–19%. maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

(3) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk». Hinne „1“ kuulub järelevastamisele ning positiivse soorituse korral saab õpilane hinde.

§ 9. Õpiprotsessi hindamine
(1) Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
1)õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
2)õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
3)õppeülesannete korrigeerimine ja vajadusel diferentseerimine.
(2) Hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut.
(3) Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.

§ 10. Arvestuslik hindamine
(1) Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste omandatust.
(2) Arvestuslikud tööd kavandatakse õppetrimestri ulatuses ja sooritamise aeg kooskõlastatakse teiste õppeainete õpetajatega. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
(3) Osa arvestuslikke hindeid võib välja panna protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja ja teavitab sellest õpilasi.
(4) Arvestuslike tööde nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks trimestri algul.
(5) Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

§ 11. Hinnete märkimine
(1) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimine
1) Sooritatud arvestuslik töö – numbriline hinne viiepallisüsteemis; protsessihinne võib olla nii numbriline kui ka kirjalik tagasiside.
2) Äraandmata või sooritamata töö mittevabandatavatel põhjustel: „nõrk“ ehk „1“
3) Äraandmata või sooritamata töö vabandavatel põhjustel: *. Kui õpilane sooritab töö, kantakse hinne e-kooli päevikusse.
4) Arvestuslikud hinded eristatakse protsessihinnetest, kandes need e-kooli päevikus ühte veergu.
5) Protsessi- ja arvestuslike hinnete märkimisel võib kasutada „ – “ ja „ +“ märki.
6) Tagasiside õpilaste töödest annab õpetaja üldjuhul nädala jooksul. Suuremahuliste tööde (kirjand, essee, referaat) puhul kahe nädala jooksul.
7) Järelevastatud töö puhul asendatakse e-kooli päevikus parandatav hinne uue hindega, kusjuures eelnev hinne kustutatakse.

§ 12. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine
(1) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, tuleb õpilasel osaleda õpetaja konsultatsioonitunnis ja vastata töö 2 nädala jooksul. Erandjuhtudel (kui õpilane puudub haiguse tõttu) on õpilasel võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks trimestri või kursuse lõpuni.
(2) Järeltöid on võimalus sooritada üldjuhul üks kord õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel.
(3) Positiivsete hinnete parandamine on võimalik ja toimub kokkuleppel õpetajaga.
(4) Järelevastatud töö sooritamine hinnatakse kehtiva hindamisjuhendi alusel ja märgitakse hindega.
(5) 10. ja 11. klassis saadud kursusehindeid (kuni kaks kursusehinnet) 12. klassi teisel poolaastal uuesti sooritada ei saa.
(6) Eriolukorra tõttu riigis perioodil 16. märts kuni 9. juuni 2020 käesolevas paragrahvis kehtestatud tähtajad järelevastamisel ja järeltööde sooritamisel ei kehti.

§ 13. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
1) Kokkuvõttev hindamine põhikoolis on hinnete koondamine trimestrihinneteks ja trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Kokkuvõtva hindamise all mõistetakse eristavat ja mitteeristavat hindamist.

2) Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul määratakse õpitulemuste saavutatuse tase numbrilise hindena.

3) Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul ainekavas määratud õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse piisav õpitulemus, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse piisavat tulemust hindega „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemust väljendatakse hindega „mittearvestatud“. E-kooli märgitakse lisaks tähele A/MA kirjalik sõnaline hinnang õpitulemuste saavutamise kohta.

4) I klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena kirjalikku hinnangute andmist. Hinnatakse vaadeldava perioodi õpitulemuste saavutamist ja õpilase arengut.
5) Trimestrihinne pannakse välja õppetrimestri jooksul saadud arvestuslike hinnete alusel.
6) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või mittearvestatud.
7) Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik», «nõrk», „mittearvestatud“ või kellel on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt individuaalne järelaitamine, parandusõpe, logopeediline abi jm), vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
8) Õpilasele, kes on trimestri jooksul toimunud ainetundidest enam kui pooled puudunud ning ei ole trimestri lõpuks nõutavaid ülesandeid täitnud, võib jätta trimestrihinde välja panemata. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine trimestrihinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
9) Aastahinne pannakse välja antud õppeaastal saadud trimestrihinnete alusel.
10) Õppenõukogu otsustab, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine otsus tehakse enne viimase trimestri lõppu.
11) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
12) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeaines, milles jäetakse õpilane täiendavale õppetööle.
13) Kui õpilane on puudunud koolist üle 50% õpitulemuste saavutamiseks ettenähtud ajast ja ei ole vastavat õppematerjali omandanud, võib jätta õpilase hindamata.
14) Eriolukorra tõttu riigis hinnatakse 2019/2020 õppeaastal III trimester mitteeristavalt (hinnangutega „Arvestatud” ja „Mittearvestatud”, millele lisandub sõnaline hinnang). 2019/2020 õppeaasta aastahinne on numbriline ja põhineb I ja II trimestri numbriliste hinnete keskmisel tulemusel ning arvestatakse õpilase õppetöö sooritamist III trimestril.

§ 14. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes
(1) Kooliastmehinne on õppeaine 10.-12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
(2) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega ning nende alusel kooliastmehinnetega viiepallisüsteemis.
(3) Valikkursuste (õpilasuurimus või praktiline töö, uurimistöö alused, arvuti kasutamine uurimistöös, füüsika ja tehnika, majandusõpetus, turismindus, riigikaitse, riigikaitse praktiline õpe välilaagris, kultuurilugu, draamaõpetus, pilliõpe, prantsuse keel, …) hindamisel kasutatakse hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”
(4) Kursuse mõiste:
1) ühe kursuse pikkuseks on üldjuhul 35 ainetundi;
2) kursuse sisu koostab õpetaja, toetudes riiklikule ja kooli õppekavale;
3) kursuse sisu ja materjali ajalise jaotuse, arvestuslike tööde mahud ning hindamise põhimõtted on fikseeritud õpetaja poolt koostatud töökavas;
4) kursuse algul teeb vastava aine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise põhimõtted, aja ja vormi;
5) õppeaine kursusehinne pannakse pärast nõutavate arvestuslike ja/või õppeprotsessi ülesannete täitmist välja e-kooli ning kantakse tunnistusele õppeperioodi lõpus ning õppeaasta lõpus ka õpilasraamatusse.

(5) Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse ka üleminekueksami hinnet.
(6) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(7) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul selle kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(8) Kui gümnaasiumiõpilane on puudunud kursusest kolmandiku (12 tundi) või enam, teeb ta kursuse lõpus terve kursuse materjali peale arvestustöö.
(9) Kõik puudulikud kursusehinded tuleb järele vastata pikendatud õppetöö jooksul hiljemalt 22. juuniks, erandjuhul 31. augustiks. Puudulike hinnete korral arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus, kus langetatakse otsus edasise suhtes (tugisüsteemide rakendamine, kursuse kordamine, õpilase nimekirjast kustutamine).

III peatükk
ÜLEMINEKUEKSAMITE SOORITAMINE
(1) VII klassi õpilastele toimub komplekseksam, VIII klassi õpilastele toimub loovtöö, X klassis toimub eksam ühes õppeaines õpilase valikul ja XI klassis toimub uurimistöö.
(2)    Eriolukorra tõttu riigis ei toimu 2019/2020. õppeaastal VII klassi õpilastele komplekseksamit ja X klassis eksamit ühes õppeaines õpilase valikul.
(3)   Eriolukorra tõttu riigis on lubatud viia 2019/2020. õppeaastal tehtava VIII klassi loovtöö ja XI klassi uurimistöö kaitsmine õppeaastasse 2020/2021. Õpilane esitab vastava taotluse kooskõlastatult loovtöö/uurimistöö juhendajaga õppealajuhatajale.

IV peatükk
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUSE KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§ 15. Täiendav õppetöö
(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetuseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
(2) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik», «nõrk» või mittearvestatud.
(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab aineõpetaja ettepanekul õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu aastahinnete alusel.
(4) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
(5) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(6) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja fikseeritakse e-koolis.

§ 16. Järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilaste puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimisega.
(4) Õpilane, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.
(5) Järgmisse klassi ei viida üle, st arvatakse koolist välja gümnaasiumiõpilane, kui
5.1 ta ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
5.2 õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».

§ 17. Klassikursust kordama jätmine
(1) 1. klassis üldjuhul klassikursust kordama ei jäeta.
(2) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on
põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik»
või «nõrk» või mittearvestatud. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
(3) Õpilase võib jätta klassikursust kordama, kui mitterahuldavate hinnete põhjuseks on
põhjuseta puudumised.
(4) Gümnaasiumiastmes üldjuhul klassikursust kordama ei jäeta.

V peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§ 18. Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Käitumise hindamise eesmärgiks on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid. Hinnangu andmisel arvestatakse kooli kodukorra täitmist, viisakat käitumist nii koolis kui ka väljaspool kooli, viisakat suhtlemist kaasõpilaste ja täiskasvanutega, sobiva sõnavara kasutamist, ausust, sõbralikkust ja abivalmidust, õpetaja korralduste täitmist, tunnirahu hoidmist, kooli vara, õppevahendite ja ruumide hoidmist.
(2) Hoolsuse hindamise eesmärgiks on motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.Hinnangu andmisel arvestatakse põhjuseta puudutud ja hilinetud tundide arvu, õppimist järjepidevalt ja võimetekohaselt, vajalike õppevahendite olemasolu, koduste ülesannete täitmist ja kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist.
(3) Õpilase käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega igal õppetrimestril.
(4) Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse e-kooli ja klassitunnistusele, käitumishinne kaõpilasraamatusse.
(5) Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes täidab punktides 2 ja 4 nimetatud nõudeid.
(6) Hindega «hea» hinnatakse õpilast, kes täidab enamasti punktides 2 ja 4 nimetatud nõudeid, aga esineb üksikuid eksimusi.
(7) Hindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kellel punktides 2 või 4 nimetatus esineb olulisi eksimusi. Hinnangu rahuldav määramisel lisatakse selgitus e-päevikusse.
(8) Hinnang mitterahuldav määratakse õpilasele, kellel punktides 2 või 4 esineb korduvaid eksimusi ja/või ei allu õpetajate korduvatele nõudmistele ja/või on hindamisperioodi jooksul toime pannud üksiku õigusvastase teo ja/või on käitunud ebakõlbeliselt ja/või on puudunud põhjusteta üle 20% õppetundidest ja/või kokkuvõtvate hinnete hulgas on mitterahuldavad hinded. Hinnangu mitterahuldav määramisel lisatakse selgitus e-päevikusse.
(9) Käitumise ja hoolsuse aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilase ja/või lapsevanema seisukohti ja ettepanekuid.
(10) Eriolukorra tõttu riigis ei hinnata 2019/2020 õppeaasta III trimestril käitumist

VI peatükk
KOOLI LÕPETAMINE

§ 19. Põhikooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
(4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
(5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.
(6) Eriolukorra tõttu riigis põhikooli lõpueksameid 2019/2020. õppeaastal läbi ei viida. Eesti keeles, matemaatikas ja õpilase poolt valitud valikeksami aines viib aineõpetaja läbi kokkuvõtlikud arvestuslikud tööd.

§ 20. Gümnaasiumi lõpetamine
(1) Gümnaasiumi lõputunnistuse saab õpilane,
1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul arvestatud;
2) kes on sooritanud riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest.
3) kes on sooritanud gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on “Gümnaasiumi riiklikus õppekavas” sätestatud
tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga
vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on
lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
(2) Eriolukorra tõttu riigis viiakse 2019/2020. õppeaastal läbi riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles ja matemaatikas.

VII peatükk
HINDAMISJUHENDI RAKENDAMINE, MUUTMINE, TÄIENDAMINE
(1) Hindamisjuhend rakendub 01.09.2018
(2) Hindamisjuhendi muutmine ja täiendamine toimub õppeaasta jooksul tehtud ettepanekute põhjal õppenõukogus.